Hilma af Klint - Abstraktse kunsti pioneer

Hilma af Klinti näol oli tegu Rootsi kunstnikuga, kes elas 1862-1944 ja pani väidete kohaselt  aluse abstraktsele kunstile (enne Kandinskyt), kuid vastandlikkust selle väite puhul võib tuua sisse fakt, et tema tööd avaldati alles 1984-ndal aastal. Nimelt oli Hilma oma testamendis nõudnud, et tema maale ei tohi avalikkusele näidata enne, kui on möödunud 20 aastat tema surmast. Selle nõudmise põhjuseks oli Hilma veendumus, et varasema aja inimesed ei oleks tema teoste sõnumit mõistnud.
Selles osas pean temaga nõustuma - ka mina olen üpris kindel, et Hilma valis oma tööde avaldamiseks õige aja, ning tema eluajal oleks see olnud viljatu tegevus.
On hämmastav, kuidas nüüd, 21. sajandil, sulandub tema looming ideaalselt kokku modernse abstraktsionismiga.

"Kevadmaastik. Vaade Lomma rannikule". 1892

Esmakordselt saali sisenedes oli see töö üks esimestest, mida külastajad lisaks "Algkaose seeriale" näha võisid. Stiilimuutus võrreldes tema hilisemate töödega on üsna jalustrabav. Samas on see töö hea koha peal demonstreerimaks, et kunstnikul olid olemas tugevad tehnilised põhioskused.

"Nimeta." Dateerimata.

"Algkaose seeria". 1906-1907

Seerias oli veel teisigi pilte, ning nad kõik kandsid endas teatud sõnumit, mille Hilma oli sinna peitnud teatud kujutiste, värvide ja tähtede kaudu.

"Kümme suurimat. Nr 1.". 1907

Näituse suurimad tööd olid seatud ritta näituse kõige pikemale seinale, ning mõjusid sealjuures üsna muljetavaldavalt. Kõigi tööde põhiteemaks oli inimese areng - seeria esimesel pildil võib näha viljastumisprotsessi. Mehelikkust sümboliseerivad kollane värv ja roosid, naiselikkust sinine värv ja liiliad. See muster jäi samaks terve kollektsiooni puhul, seega võis vastavalt sellele dešifreerida ka teiste teoste sõnumeid.

"Kümme suurimat. Nr 3.". 1907

"Kümme suurimat. Nr 6.". 1907

"Kümme suurimat. Nr 9.". 1907

Mind pani ka veidi imestama, et kõik "Kümme suurimat" olid maalitud samal aastal.

"Evolutsioon. Nr 3." 1908

"Luik. Nr 1 & 7." 1915

Luiged olid üheks kõige huvitavamaks seeriaks - teostel võis näha nende algset detailirikkust, ning seejärel nende aeglast involutsiooni põhikujunditeks ja tõeliseks abstraktsuseks, kuni idee luigest säilis vaid tööpealkirjas ja vaataja enese mõistuses.

"Luik. Nr 13." 1915

"Luik. Nr 8." 1915

"Altarimaalid"

"Pealkirjata." Dateerimata.

Antud visand oli joonistatud Hilma poolt, olles kontaktis spirituaalse maailmaga. Vaatajale jääb alati küsimus, kui palju sellest on tõsi ja kui palju mitte, aga lõppude lõpuks on tegu siiski abstraktse kunstiga.

Mulle jättis Hilma af Klinti näitus üsna positiivse mulje - kuigi ma ei ole üldiselt abstraktse kunsti fänn, pidin tõdema, et arvestades nende maalide valmimise aega, oli kunstnik oma ajast oluliselt ees. Oli rikastav kogemus näha teoorias esimese abstraktse kunsti esindaja teoseid, mistõttu külastasin näitust veel teiselgi korral. Selle näituse külastamise puhul pean kindlasti soovitama giidi, vastasel juhul võivad maalide sõnumid jääda arusaamatuks.