2011. aastal avanes minu perel võimalus teha augustikuus reis Prantsusmaale, ning see on siiamaani üks minu lemmikuid väljasõite. Viibisime nädala Pariisis, kus külastatud said kõik kuulsaimad vaatamisväärsused - Eiffeli torn, Notre Dame katedraal, ooperimaja, Pantheon, Arc de Triomphe kui ka loomulikult Louvre. Kuigi olid vapustavalt toredad ka kõik eelnevalt nimetatud paigad (eriti Notre Dame oma värvilisest klaasist aknaga, mis kõrgel pea kohal jättis väga suursuguse mulje), kirjutan seekord täpsemalt vaid Louvre'ist.
Louvre oli 12. sajandil ehitatud esialgselt kindlusena, ning sinna on aastate jooksul tehtud mitmeid juurdeehitusi. Revolutsiooni ajal otsustas assemblee, et hoonet tuleks kasutada muuseumina, et eksponeerida riigi meistriteoseid.
Muuseumis olid originaalmaalid väga paljudelt kuulsatelt meistritelt, nagu seda olid näiteks Raphael, David, Delacroix, da Vinci ja Michelangelo.
Märkimisväärne oli terve loss - hoone välispoolel seisid mitmed uhked skulptuurid, sees olid seinad kaetud nikerdistega ning üles vaadates ilutsesid pea kohal tihti grandioossed laemaalid. Louvre oli ka hiiglaslik mõõdult, terve muuseumi läbi vaatamine oli üsna väsitav ettevõtmine.
Vabandan, et kõikidel maalidel pole välja toodud autoreid ja pealkirju - külastasin näitust mitu aastat tagasi ja ei tulnud sel hetkel pähe nendest märkmeid teha.
Väljastpoolt nägi Louvre välja selline:
Järjekorrad olid hirmuäratavalt pikad (nagu kõikjal Pariisis), kuid tänu kavalusele - ja kaardile - leidsime sissepääsu teisest muuseumi tiivast, kus järjekord mingil põhjusel peaaegu puudus.
Ning kuidas saaks ilma suurima kuulsuseta:
Leonardo da Vinci - "Mona Lisa"
Mona Lisa nägemine oli omaette katsumus - selleks tuli läbida turistide meri, kes kõik pisikese maali ees tunglesid ja seda üksteise võidu pildistasid. On sürreaalne, et üks pealtnäha tavaline portreemaal taolise kuulsuse ja menu on pälvinud, nii et seda nähes kiirustatakse mööda paljudest teistest meisterlikest teostest, mis suure tähe kõrval justkui vähem tähtsad oleksid.
Laemaalid.
Eugene Delacroix - "Vabadus viib rahva barrikaadidele/La Liberté guidant le peuple"
Jacques-Louis David - "Napoleoni kroonimine/Le Sacre de Napoléon"
Delacroix'i ja David'i ülaltoodud maalid olid kaks äärmiselt võimsat teost, oli vaimustav näha neid originaale oma silmaga.
Tundmata Kreeka skulptor - "Nike of Samothrace"
Vaade Louvre'ist seest, Napoleoni eluruumidest.
Paul Huet - "Püha Claudi üleujutus/L'inondation à Saint-Cloud"
Alexandros Antiookiast - Milose Veenus/Venus de Milo
On kahju, et olin Louvre'is käies piisavalt noor, et mitte seda haruldast võimalust kõrgemalt hinnata - loodetavasti on mul võimalik tulevikus külastust korrata ning meistrite töid uuema pilguga näha, kuid olen igal juhul väga õnnelik, et ka see mitmes mõttes suur kollektsioon ära nähtud sai.
